Eesti viib saareliinid puhtamale teele. Hübriidpraam Tõll sõidab juba akul, ja 2028 valmib esimene täiselektriline parvlaev 3 MWh akuga. Siit leiad, mis on tehtud, mis tuleb ja miks just saareliinid sobivad.
Eesti saareliinid on rohepöörde eesliinil. Lühikesed, sagedased ja fikseeritud marsruudid Virtsu–Kuivastu ja Rohuküla–Heltermaa vahel on nagu loodud akutoitel sõiduks: laev laeb igal sadamas peatudes ja ei vaja suurt autonoomiat. Just seetõttu on Eesti valinud need liinid elektrifitseerimise katsepolügooniks.
Esimene samm on juba tehtud — hübriidpraam Tõll sõidab akuga alates 2020. Suurim hüpe tuleb 2028, kui valmib Eesti esimene täiselektriline parvlaev. Allpool on mõlema lugu, laadimistaristu ja see, miks elektripraam Läänemere jääs üldse toimib. Andmed on ametlikest allikatest, seisuga juuni .
2019. aastal sai parvlaev Tõll akupaketi (Corvus Energy) ja muutus 2020. aastal Eesti esimeseks hübriidreisilaevaks. Aku töötab koos diiselgeneraatoritega, võttes üle tippkoormused ja võimaldades sujuvamat, säästlikumat sõitu.
Aku vähendab kütusekulu umbes viiendiku võrra.
Lisaks väiksem veealune müra merekeskkonnale.
Tõll sõidab Saaremaa põhiliinil. Investeering ~1,6 M€.
Riigilaevastik tellis Eesti esimese täiselektrilise parvlaeva, mis valmib 2028. aasta lõpus. Ehitab CRIST (Poola), lepingu maksumus ~49,93 miljonit eurot. Laev sõidab peamiselt akul, mida laetakse maalt; (bio)diiselgeneraatorid jäävad ainult avariiks ja raske jää puhuks.
| Parameeter | Väärtus |
|---|---|
| Valmib | 2028. aasta lõpp |
| Ehitaja | CRIST (Poola), disain LMG Marin |
| Liin | Kuivastu–Virtsu (sobib ka Rohuküla–Heltermaa) |
| Mahutavus | kuni 110 autot / 8 veokit / 380 reisijat |
| Aku | 3 MWh (3000 kWh) |
| Pikkus | ~100 m, jääklass 1B |
| Tõhusus | ~64% parem kui võrdluslaev Regula |
| Rahastus | ~28 M€ EL Moderniseerimisfondist |
Elektripraam vajab kaldaäärset laadimist. AS Saarte Liinid rajab Virtsu ja Kuivastu sadamatesse laadimistaristu — kummaski kuni 5 MW võimsus. Laev laeb akut igal otsal peatudes, nii et 3 MWh akust piisab aastaringseks liikluseks tavaoludes.
Kiirlaadimine Virtsus ja Kuivastus. Taristu maksumus ~10 M€.
CEF fond katab ~30%, lisaks Kliimaministeerium. Ehitus algab 2026.
Aku laetakse igal sadamapeatusel — pole vaja suurt autonoomiat.
Mitte iga laevaliin ei sobi akule. Saareliinid sobivad, sest:
Virtsu–Kuivastu ja Rohuküla–Heltermaa esirinnas
Andmed: praamid.ee, riigilaevastik.ee, saarteliinid.ee, ERR (seisuga juuni ). Tuleviku-projektide detailid võivad muutuda.