Parvlaev Koidula Laaksaare sadamast — ainus ühendus Eesti ainukese järvesaarega
Piirissaar ei ole tavaline Eesti saar. See ei asu meres, vaid Peipsi järves — täpsemalt Lämmijärvel — ja on Eesti ainus asustatud järvesaar. Saarel elavad peamiselt vanausulised, kelle esivanemate usk ja kombed on püsinud muutumatuna üle kolme sajandi. Sibulakasvatus on siin rohkem kui lihtsalt põllumajandus: kevadel väljutatakse sibulaistikuid, suvel ootavad nad vihmale ja sügiseks jõuab saak mandri turule.
Erinevalt Ruhnu või Aegna hooajalistest ühendustest sõidab Piirissaare praam aastaringselt — ka siis, kui järv on kaetud jääga. Parvlaev Koidula on ehitatud talviseks jäätingimustes sõiduks. Alates 2009. aastast on Koidula saare ainuke regulaarne ühendus mandriga.
Üks aastaringne liin üle Lämmijärve. Parvlaev võtab pardale nii jalakäijaid kui sõidukeid.
Parvlaev Koidula sõidab Laaksaarest Piirissaarele mitmel korral päevas. Graafikut kohandatakse hooaja järgi.
| Suund | Väljumine | Saabumine |
|---|---|---|
| Laaksaare → Piirissaar | 07:30 | ~08:10 |
| Piirissaar → Laaksaare | 08:30 | ~09:10 |
| Laaksaare → Piirissaar | 13:00 | ~13:40 |
| Piirissaar → Laaksaare | 14:00 | ~14:40 |
| Laaksaare → Piirissaar | 17:30 | ~18:10 |
| Piirissaar → Laaksaare | 18:30 | ~19:10 |
| Suund | Märkus |
|---|---|
| Laaksaare → Piirissaar | Aastaringne, jäätingimustes |
| Piirissaar → Laaksaare | Aastaringne, jäätingimustes |
| Graafik | Vähendatud talvisel hooajal |
Täpne sõiduplaan: veeteed.com
Laaksaare sadam (Räpina vald) → Piirissaare sadam, üle Lämmijärve.
AS Kihnu Veeteed on riiklik laevandusettevõte, mis haldab Kihnu, Piirissaare ja osaliselt ka Ruhnu parvlaevalüli.
Piirissaare parvlaeva pilethinnad määrab AS Kihnu Veeteed. Saarele suunduvate elanike transport on osaliselt subsideeritud.
| Pileti tüüp | Hind |
|---|---|
| Täiskasvanu | Vaata veeteed.com |
| Sooduspilet (lapsed, pensionärid) | Vaata veeteed.com |
| Kohalik elanik | Subsideeritud |
| Kategooria | Märkus |
|---|---|
| Sõiduauto | Broneerimine kohustuslik |
| Jalgratas | Lubatud, küsi operaatorilt |
| Veohuk/suurem sõiduk | Küsi operaatorilt |
Aktiivsed hinnad: veeteed.com
Piirissaare liini teenindab alates 2009. aastast parvlaev Koidula, mis on kohandatud nii suvisteks reisideks kui talviseks jääsõiduks.
Koidula on spetsiaalselt Peipsi järve jaoks ehitatud parvlaev, mis suudab sõita ka jääoludes. See tagab aastaringse ühenduse saarele.
Parvlaeval on kaetud reisijaruumid. Talvisel hooajal on reisimine võimalik, kuid tugeva jää korral võib graafik muutuda.
Laev väljub Laaksaare sadamast Räpina vallas ja saabub Piirissaare sadamasse.
Väljumissadam Räpina vallas Tartumaal, Lämmijärve kaldal. Ligipääs Räpina linnast umbes 20 minutiga autoga. Parkimisvõimalus sadama juures.
Saare sadam Peipsi järvel. Küla jääb sadamast jalutuskäigu kaugusele. Saarel ei ole poode ega teenuseid — kõik vajalik tuleb kaasa võtta.
Eesti ainus asustatud järvesaar, vanausuliste kogukond ja Natura 2000 looduskaitseala.
Piirissaare elanikud kuuluvad vanausuliste usuliikumisse, mis eraldus Vene õigeusu kirikust 1666–1667. aastal. Nad asusid saarele XVIII sajandil. Peeter-Pauli palvela on ehitatud 1908. aastal.
Peipsi äärsed vanausuliste külad on Eestis kuulsad sibulakohtadena. Piirissaarel sobib liivane muld sibulaile hästi. Sügiseti müüvad kohalikud saaki Tartu turule.
Piirissaar kuulub Natura 2000 võrgustikku ja Ramsari märgalade nimekirja. Rändlinnud, veelinnud ja kalade kudemine Lämmijärvel teevad saarest loodusteadlaste lemmiku.
Piirissaar mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt 1370. aastal. Nõukogude ajal oli saarele ligipääs piiratud — Peipsi järv oli piiritsoon Vene ja Eesti NSVL vahel.
Kõik oluline Piirissaare laevareisi ja saare kohta.
Laaksaare–Piirissaar sõit kestab parvlaevaga Koidula ligikaudu 30–45 minutit, sõltuvalt ilmast ja veesügavusest Lämmijärvel.
Piirissaare praam sõidab aastaringselt, sealhulgas talvel. Parvlaev Koidulal on jäämurdmisvõime, mis tagab ühenduse ka Peipsi jää korral. Täpne graafik: veeteed.com.
Praam väljub Laaksaare sadamast, mis asub Räpina vallas Tartumaal, Lämmijärve kaldal. Sadamasse pääseb autoga Räpina linnast umbes 20 minutiga.
Jah, parvlaev Koidula võtab sõidukeid pardale, kuid kohtade arv on piiratud. Sõidukite transport tuleb broneerida ette aadressil veeteed.com. Enamik turiste läheb saarele jalgsi, kuna saar on väike.
Pilethinnad avaldab AS Kihnu Veeteed oma veebilehel veeteed.com. Saarel elavatel kohalikel on soodustused.
Piirissaare parvlaevalüli haldab AS Kihnu Veeteed, mis opereerib ka Kihnu ja osaliselt Ruhnu laevaliine. Ettevõtte kodulehekülg on veeteed.com.
Vanausulised on usuliikumine, mis eraldus Vene õigeusu kirikust 1666–1667. aastal, kui patriarch Nikon viis läbi liturgilised reformid. Piirissaarele asusid vanausulised XVIII sajandil. Nende Peeter-Pauli palvela püstitati 1908. aastal.
Piirissaarel tasub külastada Peeter-Pauli palvelat, jalutada loodusradadel, vaadata linnuelu Lämmijärve kaldal ning tutvuda vanausuliste eluviisiga. Sügisel on sibulahooaeg. Saarel on ka kaluripaadid ja rannikuroog.
Püsivat hotellit Piirissaarel ei ole. Üksikud elanikud pakuvad aeg-ajalt külastajatele ööbimist, kuid see ei ole organiseeritud. Enamik külastajaid teeb päevaretki: hommikuse laevaga saarel, õhtusega tagasi.
Piirissaar asub Lämmijärvel, Peipsi järve lõunaosas, koordinaatidel 58°22'N, 27°30'E. Saar kuulub Tartumaa koosseisu ja piires on vahetult Vene piir.
2020ndate aastate seisuga elab Piirissaarel alla 20 püsielaniku, mõned allikad mainivad 10–15 inimest. 1960ndatel elas saarel üle 200 inimese — väljaränne on olnud järjepidev.
Jah. Piirissaare ümbritsev Lämmijärv ja rannikualad kuuluvad Natura 2000 võrgustikku ning Ramsari märgalade konventsiooni alla. Saare loodus on eriti oluline rändlindude pesitsemis- ja puhkamispaigana.